NicoElNino/Shutterstock.com
Deepfake (eestikeeles süvavõltsing) on enamasti pildi, video või audio materjal, mida on digitaalselt manipuleeritud või mis on genereeritud kasutades selleks tehisintellekti. See kujutab enamasti reaalseid või väljamõeldud tegelaskujusid.
Süvavõltsing võib jätta mulje, justkui mingi konkreetne sündmus oleks toimunud või keegi käitus ja nägi välja teisiti kui tegelikult.
Kust said süvavõltsingud alguse ja milleks neid kasutatakse?
Manipuleeritud sisu on loodud alates ajast, mil inimene hakkas fotosid tegema. Esimesed seesugused näited on jäädvustatud 19. sajandil. Traditsioonilisi fotosid sai muuta, kasutades erinevaid meetodeid ja tehnikaid, mis hõlmavad tööd juba trükitud foto või negatiividega. Siiski oli tegemist üsna tülika ja aeganõudva protsessiga.
Süvavõltsingute loomine ei ole uus võte, kuid tänapäeval kasutatakse selleks üha enam tehisintellekti ja masinõpet.
Süvavõltsingud ja selleks kasutatavad tehnoloogiad muutuvad üha veenvamaks ja avalikkusele kättesaadavamaks. Kuigi deepfake sisu luuakse tänasel päeval nii kunsti kui ka meelelahutuse eesmärgil, ilmneb ikka ja jälle lugusid sellest, kuidas süvavõltsinguid kasutatakse väljapressimiseks🡭 või pettusteks.
Identiteedi jäljendamine pettuse sooritamiseks ja võltsvideote väljamõtlemine „valeuudiste” levitamiseks on vaid mõned näited sellest, kuidas süvavõltsinguid pahatahtlikult kasutatakse.
Autentne sisu ja JPEG Trust
Süvavõltsingute leviku piiramiseks ja autentse sisu tuvastamiseks sai valmis esimene standard. JPEG Trust võimaldab fotosid ja videoid sildistada, et suurendada veebis avaldatud meediasisu usaldusväärsust. See standard kasutab autentsuse, päritolu ja terviklikkuse määramiseks „usaldusnäitajaid”.
Need näitajad aitavad sisu kasutajal näha, kust foto pärit on ja kas seda on manipuleeritud või mitte.
Üheks näiteks on olukord, kus avariis osalenud autost tehakse pilt. Kui kahjustatud auto fotot jagatakse pereliikmete vahel, ei sea ilmselt keegi kahtluse alla foto õigsust. Kui aga seda sama fotot jagatakse kindlustusseltsiga, on tõenäoliselt vaja täiendavaid autentsuse näitajaid.
ISO/IEC 21617-1:2025 „Information technology — JPEG Trust — Part 1: Core foundation”
Standard pakub organisatsioonidele raamistikku usaldusväärse meediakeskkonna loomiseks. Lisaks saab standardi üldise olemuse tõttu paljusid aspekte rakendada ka muudele pildifailivormingutele või muudele meediumiviisidele, nagu video või heli.
JPEG (inglise keeles Joint Photographic Experts Group🡭) töötab välja ka teisi ISO/IEC 21617 seeria standardeid.