EN ISO 16032 määratleb helirõhutaseme mõõtmise insenertehnilise meetodi hoonete tehnoseadmete ruumides. Paljudes riikides kehtivad ehituseeskirjad, mille eesmärk on kaitsta inimesi müra eest nende kodudes või töökohtades. Selliste eeskirjade järgimise kontrollimiseks on vaja standardmeetodit hoone tehnoseadmetest või hoones toimuvast tegevusest tulenevate helirõhutasemete mõõtmiseks. EN ISO 16032 määrab kindlaks selliste mõõtmiste korra kindlaksmääratud talitlustingimustes ja talitlustsüklitega.
Täpsemalt hõlmab see standard sanitaarseadmetest, mehaanilisest ventilatsioonist, kütte- ja jahutusseadmetest, liftidest, prügišahtidest, kütteseadmetest, puhuritest, pumpadest ja muudest abiseadmetest ning mootoriga käitatavatest garaažiustest tuleneva heli mõõtmisi. Dokumenti saab rakendada ka muud tüüpi seadmetest või hoonesisestest tegevustest, nt spordirajatistest või restoranidest tuleneva müra mõõtmiseks.
EN ISO 16032 ei käsitle hoones õhu- või maapinna kaudu levivate väliste heliallikate müra mõõtmist. Meetodid sobivad ruumidele kubatuuriga ligi 300 m3 või vähem, nt eluhoonetes, hotellides, koolides, kontorites ja haiglates. Meetodid pole ette nähtud suurte auditooriumide või kontserdisaalide mõõtmiseks.
Rahvusvaheline standard on Euroopas ilma muudatusteta avaldatud standardina EN ISO 16032:2024.
